Kohv – parim ergutaja või siiski mitte

Ei olemidagi mõnusamat, kui ärgata hommikul mõnusa kohvilõhna peale. Või kas ikka on?

Kohvi pakub paljudele maitseelamust, kuid järjest rohkem on neid, kes sellest loobuvad ja end sealjuures sugugi uniselt ega halvasti ei tunne.

Kui räägime kohvi mõjust, siis tegelikult räägime suures osas kofeiini mõjust. Kofeiini sisaldavad ka mõned teed ja karastusjoogid. Kofeiin on levinuim psühhoaktiivne aine maailmas. Erinevalt teistest psühhoaktiivsetest ainetest on kofeiin peaaegu kõikjal legaalne.

Sõltumata sellest, kuidas me kofeiini tarbime, kas kohvi, tee või karastusjoogina, imendub seehästi vereringesse. Kofeiini täielikuks imendumiseks maost ja peensoolest kulub 30–45minutit. Veri transpordib selle organitesse ja peagi kõigi rakkudeni. Umbes tunni ajaga saavutab kofeiini kontsentratsioon ajus maksimumi. Seejärel ja sama ruttu see ka väheneb ja kaob.

Neil, kes on harjunud end pideval kohviga ergutama, tekib nn tolerantsus kohvi vastu. See  tähendab, et kofeiin ei avalda neile enam sellist erutavat ja vererõhku tõstvat toimet kui inimesel, kes regulaarselt kohvi ei joo.

Kohvi võõrutusnähud

Kui inimene lõpetab järsku regulaarse kohvitarbimise võivad tal tekkida võõrutusnähud. Mõnel avalduvad need juba mõõduka kohvijoomise järsul lõpetamisel. Organism reageerib korduvale kofeiinitarbimisele adenosiini retseptorite arvu suurendamisega ajus. Kuna adenosiin tekitab väsimustunnet, alandab mõõdukalt vererõhku ja laiendab peaaju veresooni, võib kofeiini võõrutusperioodil esineda uimasust, peavalu ja iiveldust. Näiteks võivad paljud regulaarsed kohvijoojad kogeda hommikuti uimasust ja peavalu. Seega – kui hommikukohv inimest ergutab, võib tegemist olla hoopis kofeiini võõrutusnähtude leevendamisega.

Kofeinism on seisund, mis kujuneb sagedaste suurte kofeiiniannuste (tavaliselt 600–750 mgpäevas) tarbimisel ja mille korral kofeiin võib organismis kuhjuda. Kofeinismile on muu hulgas iseloomulik unetus, ärevus, rahutus, südamepekslemine, kõhulahtisus ja kaalulangus.Sageli on kofeinismi põdev inimene sunnitud tarvitama suuri kohviannuseid selleks, et tunda ennast normaalselt.

Kofeiinimürgistus

Suurte kofeiiniannuste tarbimine võib põhjustada ägedat mürgistust. Kofeiini suhtes tundlikumal inimesel võib mürgistus tekkida juba 400 mg kofeiini ehk 3–4 tassi kohvi tarbimisel. Sagedasemad ägeda kofeiinimürgistuse nähud on rahutus, närvilisus, unetus, näo punetus, südamepekslemine, suurenenud uriinieritus ja seedetrakti häired. Kui päevasedkofeiiniannused ületavad ühe grammi, võivad tekkida rasked mürgistusnähud, nagu lihaste tõmblused, südame rütmihäired ning vaimne ja füüsiline ülierutus (psühhomotoorne agitatsioon). Veelgi suuremad annused – 10 grammi ehk umbes 80–100 tassi kohvi päevas – võivad esile kutsuda krambihooge, hingamishäireid ja lõppeda surmaga.

Kuidas kohvi ja kofeiini veel organismi mõjutavad

Kohv viib organismist välja ohtrasti vett ja koos sellega hädavajalikke mikroelemente nagu raud, magneesium, fosfor, naatrium ja kaalium. Suurel hulgal röövib kohv meilt ka kaltsiumi,nõrgendades sellega luustikku.

Rohke kohvi tarbimine suurendab nurisünnituse riski, põhjustades mõnede uurijate arvates ka imikute kaasasündinud terviserikkeid ja suurendades hällisurma ohtu.

Õhtune kohvijoomine takistab sageli uinumist ning muudab une katkendlikuks ja pinnapealseks.

Ja veel. Kofeiinivaba kohv pole sugugi ohutu, sisaldades kofeiini eemaldamiseks kasutatudmürgiste ainete jääke ning on seetõttu mõnede teadlaste arvates isegi halvem variant kui normaalkohv.

Allikas: www.horisont.ee

Vabane mürkidest mida kohvi Sinu kehasse on kogunud: http://teazy.ee/unistuste-keha/

Loe lisaks: Kas higistamisel ja organismi puhastumisel on teaduslik seos?  ja Kõikvõimas Rooibos – tugevdab tervist, võtab maha pinged ning kustutab janu